1. kaev
Heitvesi suunatakse kinnistu kanalisatsioonitoru kaudu esimesse kaevu. Selles toimub heitvee eelselitus, st kaev toimib nagu tavaline settekaev. Veest raskem aine vajub kaevu põhja ja kergem, näiteks rasv, tõuseb veepinnale. Kolmandast kaevust pumbatakse siia ka fosforisetet. Heitvesi voolab esimesest kaevust teise raskusjõu mõjul.
2. kaev
Teises kaevus lõhustavad aktiivmuda mikroorganismid heitvees sisalduvat orgaanilist ainest, lämmastikku ja fosforit. Aktiivmuda tekib kaevus reovee mikroorganismide ehk mikroobide paljunemisel. Mikroobid vajavad eluks hapnikku. Seadme korpuses paiknev õhupump pumpab õhku kaevu põhjas oleva taldrikaeraatori abil. Mikroobid lagundavad orgaanilise aine süsinikdioksiidiks ja veeks. Lämmastik muutub aeratsiooni käigus nitraatlämmastikuks.
Aeratsioon on välja lülitatud iga päev kl 22–04. Sel ajal muutub nitraatlämmastik gaasiliseks lämmastikuks, mis vabaneb atmosfääri. Aktiivmuda eraldub kaevust väljuvast veest silindrilises veeselitis. Selitis vee liikumine aeglustub, ja veest raskem aktiivmuda vajub kaevu tagasi. Selginenud vesi voolab kolmandasse kaevu, samas kui väljatõrjutav vesi voolab teise kaevu.
3. kaev
Kolmandasse kaevu suubuv vesi koguneb pumbamahutisse. Selles on pump, mis surub vett jaokaupa pumbamahuti kohal olevasse segamisanumasse. Samal ajal doseerib kemikaali doseerimispump alumiiniumipõhist sadestuskemikaali kemikaalianumast segamisanumasse, kus vesi ja kemikaal segunevad.
Segamisanumast juhitakse vesi allaviigutoru kaudu kaevu. Sadestuskemikaaliga reageerinud fosfor vajub veest raskemana settena kaevu põhja. Tagastuspump pumpab setet kaks korda ööpäevas esimesse kaevu.
Selginenud vesi tõuseb pinnale ja voolab raskusjõu mõjul kolmandast kaevust süsteemi väljalasketorusse.