Kompostimine on majanduslikku kasu toov keskkonnategu
Kompostimine on igapäevaelus lihtne, kuid kaugele ulatuvate tagajärgedega keskkonnategu. Kompostimine aitab vähendada keskkonnakoormust ning hoiab kokku jäätmekäitluskulusid.
Umbes kolmandik olmejäätmetest on bioloogilised jäätmed. Kompostimisega saab bioloogilistest jäätmetest väärtuslikku maaparandusainet ning ühtlasi hoitakse kokku jäätmeveotasusid.
Omavalitsuste jäätmekäitluseeskirjad määratlevad kinnistu jäätmekonteinerite tühjendamise intervalli. Kui lisaks sorteerimisele suunatakse bioloogilised jäätmed komposti või kogutakse eraldi, on paljudes omavalitsustes võimalik määrata jäätmekonteinerite aastaringseks tühjendamise intervalliks neli nädalat. Jäätmekonteinerite harvem tühjendamine väljendub otseses rahalises kokkuhoius.
Kui bioloogilisi jäätmeid ei sorteerita, vaid visatakse segajäätmete hulka, hakkab jäätmekonteiner aianurgas ebameeldivalt haisema. Bioloogilised jäätmed mädanevad prügilas ja laguproduktina tekib metaan, ohtlik kasvuhoonegaas. Bioloogilised jäätmed tekitavad prügilates lisaks metaani emissioonile ka ebameeldivat lõhna, meelitavad ligi kahjureid ning suurendavad jäätmete ruumivajadust.
Kompostimisega suunatakse toitained uuesti ringlusesse
Kompostimine on loodussõbralik viis orgaaniliste, kõdunevate jäätmete uuesti keskkonnaringlusesse suunamiseks. Kui bioloogilisi jäätmeid kompostitakse, tekib protsessi käigus peamiselt süsinikdioksiidi, soojust ja veeauru. Kompostimisprotsessi lõppsaaduseks on toitainerikas kompostmuld, mida saab kasutada oma aias ning maaparandusaine ostuvajadus kahaneb.
Köögis tekkivad bioloogilised jäätmed sobivad suurepäraselt kompostimiseks, sest sisaldavad rohkesti komposti lagundajatena toimivatele mikroorganismidele vajalikke toitaineid. Köögijäätmetest võib kompostida toidujäätmeid, riknenud toiduaineid, köögi- ja puuviljade koori ning väikesi koguseid majapidamispaberit.