Ülevaade

Tomat on pärit Lõuna-Ameerikast, ta on nii baklažaani kui ka kartuli sugulane. Tomat on soojuselembeline taim ja seetõttu on teda kõige parem kasvatada kasvuhoones, kuid proovida võib ka kasvatada tomateid päikesepoolse müüri ääres või rõdul.

---

Taimekasvatus

Tomati seeme külvatakse märtsis Biolani Külvi- ja Pikeerimismulda. Seemnete idanemine on kiireim 22—25°C juures. Kui esimesed lehed ilmuvad pärast idulehti, seemikuid istutatakse eraldi potidesse. Idanemise ajalsaab mullaks kasutada Biolani Külvi- ja Pikeerimismulda . Juurdumine kestab umbes kaks nädalat, pärast seda lisatakse seemikutele ladustusväetist. Lisage 0,4 dl Biolani Loodusväetist ühele 5 dl pottile. Poti teise äärde tehakse poti põhjani  ulatuv uure, kuhu doseeritakse Biolani Looduslikku Toitepulka. Toitepulga graanulitele puistatakse õhuke mullakiht, et graanulite lõhn ei meelitaks ligi putukaid. 

Toitaineid lahustuvad graanulitest kogu kasvuperioodi vältel ja tomatitaime kastmiseks piisab vaid veest. Sama väetamisjuhis sobib ka muude pikaajaliste taimede väetamiseks (pipar ja baklažaan).

---

Istutamine

​​​​​​​​​​​​​​

Kasvualus

Tomati kasvualuseks sobivad muld, kasvuturvas või nende segu. Mulla segamine turbaga ühtlustab kasvualuse omadusi: pinnase toitainesisaldus on parem kui ainult turbal, lisaks võtab turba ja mulla segu vähehaaval ideaalse sõmerja struktuuri, mis soodustab juurte arenemist. Loodusväetiste kasutamine elavdab mikroorganismide tegevust ja kiirendab mulla sõmerja struktuuri moodustumist.

Biolani Aiamaa Must Muld on väetatud ja lubjatud kasvualus ning sobib seetõttu kasvuhoonetaimede kasvualuseks. Aia turbamulda pannakse kasvuhoonesse u 25 cm paksuse kihina. Kasvuhoone aluspõhja mulda võib samuti kasvualuseks kasutada, kui parandada selle omadusi Biolani Universaalse Kasvuturbaga. 15 cm paksune kiht kasvuturvast segatakse põhjamullaga. Istutusvalmis Biolani Kasvukott on mugav kasvualus. Kasvukotis on olemas väetisevaru kogu suveks ning eraldi väetamist ei ole vaja. Kastmiseks kasutatakse tavalist vett. Kasvukott on mõeldud kasutamiseks kasvuhoones, kuid seda saab hästi kasutada ka seinte ääres, rõdudel ja terassidel - st kohtades, kus muidu on raske õiget kasvualust luua.

Istutamine

Tomati istutamisaja valik sõltub kasvukohast. Tomat on külmakartlik, mistõttu teda ei istutata kasvukohta enne, kui kasvualus on korralikult soojenenud (vähemalt 15°C). Pärast istutamist ei tohiks kasvukoha õhutemperatuur langeda alla 10°C. Külm võtab tomatitaime ära, kui temperatuur langeb nulli lähedale, lisaks võib tomatitaim madalal temperatuuril kannatada fosforpuuduse käes, nii et selle pealsed muutuvad violetseks. Kõige varem saab tomatitaime istutada kasvuhoonesse, mida on võimalik külmadel öödel kütta. Sellisel juhul saab istutada tomati kasvukohta juba aprilli lõpus. Kütmata kasvuhoonesse istutatakse tomat mai algupoolel, avamaale veelgi hiljem, kui ei ole enam öökülmaohtu.

Tugevaks muutunud tomatitaimed istutatakse natuke sügavamale kui varem. Eluruumides ettekasvatatud võivad taimed valgusepuuduse tõttu kõveraks kasvada. Sellised taimed istutatakse viltu, nii et osa varrest jääb kasvualuse sisse. Tomat kasvatab mulla sisse jäänud osale juured, maapealne osa jätkab kasvamist normaalselt.

Tomat vajab rohkesti toitaineid

Tomat ja teised kasvuhooneköögiviljad vajavad rohkesti toitaineid. Looduslike väetiste kasutamine aitab kaasa pinnase mikroorganismide elutegevusele ja parandab pinnase struktuuri. Istutamise käigus tehakse taimede vahele augud, kuhu kallatakse 0,5 liitrit Biolani Loodusväetist. Lisaväetist võib anda vastavalt vajadusele 2–3 korda kasvuperioodi jooksul. Kodukasvuhoones saab üks tomatitaim suve jooksul vajaliku toitainete koguse umbes 1,5 liitrist loodusväetisest taime kohta. Taimede juurele võib suve jooksul laotada muruniidust. Orgaaniline kate kiirendab pinnase mikroorganismide tegevust ja ühtlustab kasvupinnase niiskusesisaldust. Paksu niidusekatte kasutamine vähendab lisaväetise andmise vajadust, sest mikroorganismide tegevuse tulemusel vabaneb sellest muu hulgas lämmastikku. Kasvukoti kasutamise korral ei ole lisaväetist vaja anda, sest varuväetise osas olevatest toitainetest piisab kogu kasvuperioodiks.

---

Hooldus

Kastmine

Tomatit tuleb kasta vastavalt ilmastikutingimustele. Kuumadel päevadel tarbivad tomatitaimed palju vett, kuni 3–4 liitrit taime kohta. Pilvise ilmaga võib tomatit kasta vähem, pilvistel perioodidel ei ole vajagi taimi iga päev kasta. Kastmiseks ei tohiks kunagi kasutada külma vett, vaid vesi peaks enne kastmist tünnis või vannis piisavalt soojenema. Parim aeg kastmiseks on hommik, sest siis jõuavad taimed õhtuks ära kuivada. Õige kastmiskellaaeg on eriti oluline sügisel, mil õhuniiskus suureneb. Sügisel tuleks tomatit kasta vähem kui kasvuperioodi alguses, samuti tuleks vältida pealsete märgumist, sest niiskes õhus võivad taimed kergesti nakatuda haigustesse, muuhulgas ka hahkhallitusse.

Hooldus kasvuperioodil

Tavaliselt suunatakse taimede kasvu tuginööride abil, nii et need kasvad vertikaalsuunas. Tomatil lõigatakse regulaarselt ära üleliigsed, lehtede kõrvalt lähtuvad võsud. Erandiks on põõsastomatid, näiteks sordid Totem ja Gemini, mille võsusid ei lõigata ära. Kui esimene vili hakkab küpsema, võib alumised lehed ära lõigata, et küpsemist kiirendada. Lehti lõigatakse tavaliselt kord nädalas, korraga ei võeta ära rohkem, kui kaks lehte. Samuti ei võeta lehti ära küpsevast tomatist ülaltpoolt, sest lehtede kaudu jõuavad toitained küpsevasse vilja.
Kasvuhoone jahutamiseks ja liigse õhuniiskuse eemaldamiseks tuleb seda tuulutada. Suve algul tuulutatakse kasvuhoonet päeval, kuid alates mai lõpust võivad kütmata kasvuhoone luugid pidevalt lahti olla; need suletakse vaid siis, kui öötemperatuur langeb nulli lähedale. Kui kasvuhoonet tuulutatakse piisavalt ja sügisel hoidutakse liigsest kastmisest, siis püsivad taimed tervena ja kannavad vilja kauem. Liiga niiskes õhus hakkavad levima haigused ning tomati viljad võivad praguneda.

Tomat kannab vilja vaid siis, kui tuul ja putukad seda korralikult tolmeldavad. Avamaal on tolmeldamine lihtne, kuid kasvuhoones tuleb sellele kaasa aidata taimi kergelt kõigutades. Kui tomatid toetuvad nööridele, tuleks tuginööre paar korda nädalas väristada. Tomati puhul piisab kergest liikumisest, et õietolm langeks emakasuule.

Soojenduseta kasvuhoones lõigatakse tomatitaimede latv tavaliselt ära 4.—5. õisiku kohalt, sest Soome suvega ei jõua tomatid rohkem vilju kanda. Kõige kõrgema õisiku kohale jäetakse kaks lehte, millest ülevalt poolt lõigatakse latv ära. Avamaal kasvatavatel tomatitel tuleks jätta küpsema ainult 2—3 õisikut.