Toit kodurõdult
Orgaaniline varuväetamine - lihtne ja parim moodus rõdutaimede väetamiseks.
Toit kodurõdult
Orgaaniline varuväetamine - lihtne ja parim moodus rõdutaimede väetamiseks.
Rõdu on nagu miniatuurne aed, kus saab lisaks lilledele kasvatada maitsvat ja tervislikku toitu. Klaasitud rõdul on kasvuperiood pikem kui õues ja seal arenevad soojust vajavad taimed, näiteks tomatid. Valgusküllasel rõdul annavad saaki nii ürdid kui köögiviljad, kuid ka varjus kasvab nii mõnigi söögikultuur. Aedniku näpunäidete abil on taimi lihtne valida, kasta ja väetada ning rõdult saate mugavalt värskeid toiduaineid oma söögilauale korjata.
Aiandus on levinud kortermajade rõdudele ja terrassidele. Lisaks lilledele on võimalik seal kasvatada saakiandvaid põllukultuure.
“Meie uuringu kohaselt on koduaednike lemmik aiandustegevus saagikoristus. Seetõttu on mõistetav, et nüüd soovitakse tarbeaedau laiendada ka näiteks kortermajade rõdule. Ja mis on tasuvam kui minna oma rõdult värskeid ja maitsvaid tomateid või salateid korjama”, rõõmustab Biolani aiandusnõunik Inese Käspri.
Taimed päikese kätte ja varju.
Maitsetaimed, oad, salat, kapsas ja juurviljad kasvavad kõige paremini avatud rõdul. Klaasitud rõdu on nagu kasvuhoone ning seal tunnevad end hästi soojust armastavad köögiviljad nagu tomat, tšilli, kurk ja baklažaan.
Peaaegu kõik taimed naudivad päikeselist lõunapoolset rõdu. Päike parandab ürtide ja köögiviljade maitset, kiirendab saagi küpsemist ja suurendab saaki.
“Kui rõdu juhtub olema varju poolel, pole põhjust meeleheiteks! Varjus kasvatamiseks valitakse taimed, mille saagikus ei sõltu õitsemisest. Näiteks salatid, rukola, ürdid, lehtkapsas, redis ja lehtpeet on hõrgutised, mille kasvatamist tasub varjus proovida”, julgustab Inese Käspri.
Proovige julgelt taimi kasvatada.
Kasvatamist saab alustada seemnete külvamisest või valmisistikute ostmisest. Taimed viiakse rõdule alles siis, kui pole enam öökülmaohtu. Klaasitud rõduga saate taimi kasvatama hakata mai alguses ja avatud rõduga kasvukohas mai lõpus.
“Paljud kevadlilled taluvad jahedat ilma, nii et enne taimehooaega tasub rõdu kaunistada võõrasemade, sibullillede, kääbus priimulate ja luuderohuga”, soovitab Inese Käspri.
Aprillis võite alustada rodule istutavate taimede eelkasvatamist. Praegugi on aega lehtkapsast, basiilikut, sidrunmelissi ja tüümiani külvata. Külmapelglikud kurgid ja suvikõrvitsad külvatakse maipühade paiku ning piisab kolme nädalasest ettekasvatusperioodist. Mais võib salati, rukola, lehtpeedii, tilli ja redise külvata otse rõdule.
“Kui soovite saada maitsetaimi lihtsalt ja kiiresti, ostke poe köögiviljaosakonnast valik oma lemmikmaitsetaimi ja istutage need rõdul suuremasse potti või kasvukotti. Mida suurem on maitsetaime ostmisel kaasa tulev pott, seda hoogsamalt kasvab taim kodus”, julgustab aianõunik Inese Käspri katsetama. Ka lehtsalatit saab istutada rõdule kasvama. Salat tunneb ennast hästi jahedas ja saab kasvuhoo sisse kohe, kui külmad taanduvad.
Biosüsi hõlbustab mulla niisutamist.
Rõdul on taimede kastmine töömahukam kui aias, sest rõdutaimed kasvavad pottides, kottides või muudes anumates, kus mullakogus on piiratud. Mida väiksem on pott, seda kiiremini kasutab taim ära mullas leiduva vee.
“Rõdu jaoks peaksite valima biosöega mulda. Kastmisel seob biosüsi vett ja mulla kuivades loovutab seda taimele. Tänu biosöele saab rõdutaimede kastmisintervalli pikendada”, soovitab Inese Käspri.
“Altkastmisega istutusnõud ja -vannid on rõduaedniku abilised, kuna need võivad vett säilitada kuni nädala. Kasvukott asetatakse kastmisnõu peale, kus taimed kasvavad. Istutusnõus olev vesi imendub vajadusel kasvukoti mulda ja paaki lisatakse vaid korra nädalas vett. Tänu istutusnõudele saab rõduaednik suvel puhata, kui tal on meeles klaasitud rõdu ventilatsiooni eest hoolitseda”, jätkab Inese Käspri.
Pea meeles, et kuumusega tarbivad taimed vett oluliselt rohkem kui varjus. Ka tuul suurendab taimede veevajadust.
Varuväetamine - mugav viis rõdutaimede väetamiseks.
Rikkaliku saagi kasvatamiseks vajab taim palju toitaineid. Kuna taim kasutab kiiresti ära mulla toitainete varud, on vaja täiendavat väetamist. Varuväetamine on lihtne ja mugav viis taimede õige väetamise eest hoolitsemiseks.
“Tänu varuväetamisele saab taimele kogu suve jooksul vajalike toitainete koguse anda juba istutamise ajal ning väetamist pole vaja meeles pidada. Ja kui väetisevaru on mullas, pole ohtu, et väetis jääb ürtide või salati lehtedele. Oluline on, et varuväetamiseks sobivad ainult tahked orgaanilised väetised, näiteks kanakaka graanulid”, ütleb Inese Käspri.
Üleväetamise vältimiseks on oluline, et varuväetist ei segataks kogu mullakogusega, vaid see jaotataks ühtlasteks osadeks. Taime juured kasvavad järk-järgult varuväetiseni ja saavad sellest vajadusel toitaineid.
Varuväetamine – toimi järgmiselt:
- Istuta taimed.
- Pärast istutamist kaeva seemikute vahele süvend.
- Jaga süvendisse vastavalt doseerimisjuhistele sobiv kogus tahket orgaanilist väetist, näiteks kanakaka graanuleid.
- Kata väetis mullaga. Ära sega väetist muu mullaga.
- Kasta taimi suve jooksul vaid puhta veega.