Sügisel väheneb looduslik valgus ja oktoobri lõpus on päeva pikkus vähenenud alla 10 tunni. Toataimedele tähendab see talvisele puhkeajale minekut. Nüüd on käes aeg, kui toataimede kastmist ja väetamist vähendatakse ja alustatakse talvise hooldusrežiimiga. Biolani ajandusspetsialisti Inese Käspri juhiste abil püsivad toataimed elus kuni kevadeni.
Novembri alguse ja veebruari lõpu vahelisel ajal on looduslikku valgust nii vähe, et pea kõik taimed kannatavad valguse puuduse käes. Vähese valgusega taime kasv jääb seisma. Kui kastmist nüüd jätkata nii nagu suvel, kannatavad taimed liigniiskuse all.
“Kõige levinum viga toataimede talvise hoolduse ajal on liigkastmine. Vettinud muld on hapnikuta — kõigepealt hakkavad juured muutuma pruuniks ja lehed kollasteks. Lõpuks võib kogu taim surra,” hoiatab Inese Käspri.
Enne kastmist tuleb proovida mulla niiskust ca 2 cm sügavusel mullas või hinnata poti raskust. Talvel on parem lasta mullal potis ära kuivada, kui kasta muld liiga märjaks. Ka taimede väetamine tuleb lõpetada talveperioodiks. Väetiste asemel võib kasutada Biolani Mereadruekstrakti, mis parandab taimede elujõudu. Mereadruekstrakti võib taimedele manustada segatuna kas kastmisvette või pihustatavasse niisutusvette.
Kuiv toaõhk kütteperioodil on risk toataimedele. Paljud meie toataimedest on pärit troopilistest maadest, kus loomulik õhuniiskus on kõrge. Sellistele taimedele on sobilik toas olev niiskusprotsent 60-80. Kui sellised taimed peavad elama toas, kus suhteline õhuniiskus võib pakaseliste ilmadega langeda isegi alla 30%, on suur risk, et toataimede lehed halgavad otstest pruuniks muutuma.
"Taimedele meeldib, kui neid kogutakse rühmadesse. Taimed eritavad toaõhku niiskust ja mida rohkem neid toas on, seda paremini nad niisutavad kuiva toaõhku. Kuiv õhk on kahjulik samuti ka inimestele. Toataimede abil saame muuta oma toaõhu tervislikumaks,” ütleb Inese Käspri.
Talvekuudeks paigutatakse toataimed valgusrikkaima akna lähedale. Et püüda kinni kogu päevavalgus, tõmmatakse päevaks akna eest ära kõik kardinad. Läikivleheliste taimede valguse saamist parandatakse lehti regulaarselt tolmust puhastades, tehes seda niiske svammiga või pritsides taimi regulaarselt veepritsiga.
“Praegu populaarsed kirjulehelised toataimed on eriti tundlikud valguse puudumisele. Kirjulehelistel taimedel ei ole nii palju leherohelist, kui seda on roheliste lehtedega taimedel. Liiga vähese valguse toimel võib lehtedelt kaduda nendele omane kirjusus,” tõdeb Inese Käspri.
Taimde valgustamisega on võimalik parandada toataimede kasvutingimusi. Lisavalgustust antakse sellises koguses, et taimedel oleks päevas umbes 12 tundi valgust. Vähesel määral sooja kuid palju valgust, annavad LED-taimelambid, luminofoorlambid ja metallhalogeniidlambid. Need sobivad kõige paremini toataimede lisavalgustuse allikateks. Valgustid paigutatakse võimalikult taimede lähedale, kuid piisavalt kaugele, et lampidest kiirguv soojus ei kuumutua taimede lehti.
1. Vähenda kastmist.
2. Lõpeta väetamine.
3. Lisa õhuniiskust, pritsides taime lehti veepritsiga ja paigutades neid rühmadesse.
4. Anna taimedele Biolani Mereadruekstrakti.
5. Eemalda taimede lehtedelt tolm.
6. Kunstvalgusega võid kompenseerida vähest päikesevalgust.
Lisainfo:
Biolani aiandusnõunik Inese Käspri
inese.kaspri@biolan.com