Punapeet ei ole pinnase suhtes nõudlik. Kõige paremini kasvab see viljakatel liivasegustel muldadel.
Punapeet ei ole pinnase suhtes nõudlik. Kõige paremini kasvab see viljakatel liivasegustel muldadel.
Punapeet võib olla lameda, ümara või pikliku kujuga. Mugul kerkib kasvades osaliselt mullast välja, sest juurikas moodustub nii varre alumisest osast kui ka juurest. Lisaks traditsioonilisele peedile tuntakse ka valget, kollast ja triibulist peeti, mille viljaliha on punavalgetriibuline. Lisaks juurikale võib toiduks tarvitada ka peedi noori lehti ja lisada neid näiteks salatitesse.
Punapeet ei ole pinnase suhtes nõudlik. Kõige paremini kasvab see viljakatel liivasegustel muldadel. Kivises pinnases ja tihkes savipinnases võivad juurikad deformeeruda. Pinnase pH-tase 6–7 on peedile sobiv. Pinnase lupjamiseks kasutatakse Aialupja, mida kasutatakse 1–3 kg 10 ruutmeetri kohta. Peedi kasvatamisel peab pinnase toitainesisaldus hea olema, kuid üleliigset lämmastikuväetist tuleks vältida, sest peet kogub pinnasest nitraate. Väetistest sobib peedi väetamiseks Biolani Loodusväetis.
Maltsaliste hulka kuuluv peet on pärit Vahemere piirkonnast, kus selle lähtevorm on kasvanud mererandades. Peet on kaheaastane taim, mis kasvatab esimesel kasvuaastal leheroseti ja mahlaka juurika. Teisel aastal hakkab peet õitsema ja valmivad seemned. Kui temperatuur on seemnete idanemise ajal madal, võib taim juba esimesel kasvuaastal õitsema hakata. Seetõttu külvatakse peediseemned soojenenud pinnasesse. Peediseemnete külvamisest saagi koristamiseni kulub olenevalt kasvutingimustele ja sordile 10–18 nädalat. Tänu suhteliselt kiirele kasvule on peeti võimalik kasvatada kogu riigis. Peediseemned külvatakse pinnasesse, mille temperatuur on vähemalt 10˚C.
Parim viis pinnase kaudu levivate haiguste tõkestamiseks on järgida viljavahetust. Peeti võib kasvatada samal kasvukohal iga 3–5 aasta järel. Tugevasti lubjatud pinnases võib peeti kuivadel suvedel kiusata kärntõbi, mille puhkemist saab vältida taimede kastmisega pikkade põuaperioodide ajal.
Peedijuurikad on tundlikud külma suhtes, saak tuleb koristada enne öökülmasid. On täheldatud, et saagi koristamine päikesepaistelise ilmaga vähendab saagi nitraadisisaldust. Peet säilib kevadeni 3–4-kraadise temperatuuriga säilituskohas, kui niiskus on piisavalt suur. Kuivas õhus kuivavad väikesed juurikad kiiresti. Keldris või sahvris hoitud juurikad ei kuiva, kui need katta Põhiturbaga. Kui juurikad on igalt küljelt Põhiturbaga kaetud, vähendab see ka hoiuruumis esinevate haiguste levikut.
Punapeet on meeldiva magusa maitsega ja sügisel väga mahlane. Peedi eelisteks on suurepärane aroom, tugev värvus ja mitmekesine kasutatavus. Peeti võib lisada toorelt või kuumtöödeldult külmadele ja soojadele toitudele. Peet sobib eriti hästi lihatoitude lisandiks. Riivitud peeti võib süüa toorelt, lisada kotlettidele, pajaroogadesse, hautistesse, vormiroogadesse ja suppidesse. Tuttavad peeditoidud on rosolje, borš ja Lindströmi kotletid.