Tähtsaim eeldus taimede heaoluks on valida taim istutuskoha järgi. Soojemasse kohta istutatakse päikeselembesed liigid ja krundi varjulistesse osadesse valitakse varjutaimed. Valgusega arvestades saab kasvupinnast parandada ja luua iga taime jaoks sobiv kasvukoht. Vana kasvualus lubjatakse ja väetatakse ning sellest kohast hävitatakse umbrohud. Kui umbrohtu on palju, siis on mõistlikum vana pinnas ära koorida ja tuua asemele uus muld. Istutusala vormitakse kogu sügavuses ja tõstetakse ümbritsevast maapinnast kõrgemale, sest kasvupind tiheneb sademete ja talve tõttu. Soojanõudlikud või talveniiskust pelgavad liigid istutatakse alati kõrgemasse peenrasse.
Potis või mullapalliga taimi võib istutada kogu kasvuperioodi jooksul. Paljaste juurtega taimi istutatakse puhkeseisundis ehk kevadel enne kasvuperioodi algust ja sügisel pärast taime kasvamise lõppemist. Suve lõpus ja sügisel istutatavaid taimi ei ole vaja nii palju kasta kui kevadel. Sügisel istutamiseks sobivad nii püsikud, põõsad kui ka puud. Õige istutushetke määrab maa külmumine. Mida külmakartlikuma liigiga on tegemist, seda rohkem tuleb talle jätta aega juurdumiseks enne maa külmumist. Vastupidavaid kohalikke püsikuid võib ümber istutada kuni pinnase keltsastumiseni. Seevastu elulõngad, ronihortensiad, puhmasroosid, alpikannid, asalead, viljapuud ja muud talvetundlikud taimed istutatakse kevadel. Ka hilissügisel õitsevad püsikud nagu hambuline kobarpea ja astrid, samuti külmakartlikud okaspuud istutatakse eduka talvitumise tagamiseks kevadel.
Enamik potitaimi istutatakse ligikaudu sama sügavalt kui nad potis kasvasid, et mullapalli ülaserv jääks õhukese mullakihi alla. Erandiks on poogitud põõsas- ja puhmasroosid ning suureõielised aretatud elulõngad, mis istutatakse alati tunduvalt sügavamale. Roosidel jääb pookimiskoht, kust oksad hakkavad hargnema, koguni 20-30 cm sügavusele ja Põhja-Soomes koguni 40 cm sügavusele. Paks pinnasekiht kaitseb juuri pakase eest ning maapinna külmumise ja sulamise vaheldumise eest. Kõik puud istutatakse nii, et juurekand ehk tüve jämedaim koht jääks maapinnast kõrgemale. Mõned püsikud, nagu pojeng ja kääbusvõhumõõk, on eriti tundlikud istutussügavuse suhtes ja neid ei tohi rohke õitsemise tagamiseks liiga sügavale istutada.
Paljaste juurtega taimi leotatakse ämbris ning poti- ja mullapalliga taimi kastetakse korralikult enne istutamist. Taim ei tohi istutamise hetkel olla närbunud. Vajadusel hoitakse taimi enne istutamist varjus. Istutuse järel antakse igale taimele piisavalt vett, ronitaimedele 10 liitrit, põõsastele 20 liitrit ja puudele 30-40 liitrit. Kastmist jätkatakse istutamise järel kord nädalas.