Kompostimisel aitab inimene loodust luues jäätmeid lagundavatele mikroorganismidele elutegevuseks soodsad tingimused. Jäätmeid lagundavad peamiselt bakterid, seened, kiirikseened ja vihmaussid, keda abistab suur hulk väga erinevaid mikroorganisme.
Mikroorganismide töö tulemusel vabaneb jäätmetest vett/veeauru, süsinikdioksiidi, toitaineid ja soojusenergiat. Samal ajal tekib maa viljakust suurendav huumus. Kompostis elavad mikroorganismid kasutavad toiduks nii jäätmeid kui ka üksteist. Oma elutegevusega toodavad nad kompostis soojusenergiat. Seetõttu võib kompost kuumeneda isegi 70-80 kraadini, mis ongi kvaliteetse kompostmulla saamiseks vajalik.
Komposteerumine jaguneb kolme etappi: soojenemisetapp, kuumetapp ja jahtumisetapp. Eri etappide kulgemine sõltub kompostitavatest jäätmetest ja kompostimisviisist.
Soojenemisetapis hõivavad komposti bakterid ja kiirikseened. Nad kasutavad oma toiduks komposti "magusamaid palu", nt suhkrut ja valke. Soojenedes muutub kompost happeliseks st tema pH-väärtus langeb. Edaspidi happelisus taandub nii, et valmis komposti pH on peaaegu neutraalne (pH 7).
Hästi toimiv kompost soojeneb mõne päevaga 30—50 kraadini. Seejärel tõmbuvad esimese etapi lagundajad kõrvale. Komposti vallutavad eluks kuumades tingimustes kohanenud bakterid ja kiirikseened, kes kasutavad toiduks komposti kergesti lagunevaid toitaineid. Tänu "odavale energiale" võib komposti temperatuur tõusta isegi 85 kraadini. Ka kuumetapp on lühike ja kestab kõige rohkem mõne nädala.
Kui kergesti lagundatav toit lõppeb, järgneb "energiakriis": komposti temperatuur hakkab langema. Komposti vallutavad uued lagundajad. Raskesti lagundatavaid aineid nt puitu hakkavad lagundama ka seened ja kiirikseened. Kompostis võivad kasvada tuttavad kübarseened, nt šampinjonid ja tindiseened. Ka hallitusseened kuuluvad korraliku komposti juurde. Jahtuvas kompostis võib palja silmaga märgata ka muud elu: vihmausse, mardikaid, sajajalgseid jm. Jahtumisetapp kestab kaua, isegi mitmeid kuid. Alles sellel etapil hakkab kompostis tekkima huumus.
Komposteerumise erinevad etapid eristuvad kõige selgemini siis, kui kompost täidetakse korraga. Samas võib ka pidevalt täidetavas majapidamiskompostris eristada erineva vanusega kihtides erinevaid etappe.