Ülevaade

Maasikas on üks enimkasvatatud taimi maailmas. Eestis kasvab maasikas kõikjal Hiiumaast Setumaani.

---

Istanduse rajamine

Parim kasvukoht maasikale on mitte liiga kuiva mullaga tuule eest kaitstud nõlv. Maasikas ei talu seisvat vett, seetõttu tuleks vältida nõgusid ja tihedat pinnast. Maasikas tunneb en hästi just kõrgematel kohtadel, mis kevadel kiiremini soojenevad. Maasika kasvukohas ei tohi esineda mitmeaastaseid umbrotohtusid.

Maasikat istutades ei tohi juurtepealset pinda kiinni katta. Seda kaitsevad väiksemad lehed, mis jäetake kasvualuse pinnale. Päras istutamist tuleb taimi kasta. Maasika õiealgmed moodustuvad juba eelmise aasta maasikataimi, millel ei esine taimehaigusi ega kahjureid.

---

Hooldus

Kevadel pärast lume sulamist puhastatakse maasikapeenar mururehaga. Puhastamisel eralduvad taimedest surnud taimeosad ja kahjurid, mis võisid neis talvituda. Maasikas ei suuda umbrohuga võistelda, seetõttu tuleb esimestel aastatel maasikapeenralt eemaldada ka kõige väiksemad umbrohud. Rehitsemisel tuleb olla ettevaatlik, et mitte kahjustada maasika pinnalähedasi juuri.

Maasika õitsemisajal tuleb jälgida õhutemperatuuri. Kui on öökülma oht, tuleks katta taimed hallalooriga. Loor võetakse päeval ära, et putukad saaksid maasikaõisi tolmeldada.

Pärast saagi koristamist kõrvaldatakse risoomid, et need ei võtaks taimedelt rammu ära ja et põõsad ei muutuks liiga tihedaks. Kui maasikapõõsad on liiga tihedad, võib maasikas nakatuda hahkhallitusse.

Väetamine

Muude aiataimedega võrreldes vajab maasikas üsna vähe väetamist. Eriti tuleks vältida rohket lämmastiku andmist, muidu kasvatab maasikas marjade asemel hoopis lopsakaid lehti. Kui muld on hea, sobib enne istutamist põhiväetamiseks 1 liiter Biolani Loodusväetist  10 ruutmeetri kohta. Heinamaale või väheviljakale alale rajatud aiamaale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta. Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta. Toitainete poolest sobib maasikale väetiseks ka Biolani Loodusväetis Kartulile ja Juuriviljadele.

Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid. Biolani Istutus- ja Sügisväetist antakse 0,7–1 liitrit 10 m².

---

Taimekaitse

Kahjurid

Maasikalestad kahjustavad noori lehti. Kahjustatud lehtede värv muutub pruunikaks, leherootsud lühenevad ja on tavalisest karvasemad. Lestade tegevus takistab õiealgmete moodustumist, seetõttu võib järgmise aasta saak jääda oluliselt väiksemaks. Parim viis maasikalesta vältida on kasutada terveid istikuid ja vahetada regulaarselt maasikapeenarde asukohta.

Maasika-lehemardikad tekitavad suurt kahju, kui neid on palju. Täiskasvanud lehemardikad uuristavad maasikalehtedesse auke ja käike. Tõugud ja valmikud võivad vigastada ka õisi ja tooreid marju. Kahju on võimalik ära hoida, kui katta taimed kevadel varakult putukavõrguga, aga seda eeldusel, et mardikad ei talvitunud taimede vahel.

Rohulutikate tehtud kahjust annavad tunnistust laigud maasikatel ja marjade ebaloomulik kuju. Kahjustusi saab ennetada, kui laotada kevadel taimede peale putukavõrk või mõni muu kate.

Maasika-karilane on umbes 1 mm pikkune valgete tiibadega putukas. Tõugud imevad taimemahlu ja eritavad maasika lehtedele mesikastet. Mesikaste (nõetaoline tolm taime lehtedel) võib soodustada nõgiseente esinemist, aga kui see kõrvale jätta, siis ei ole maasika-karilane eriti kahjulik.

Sülglaste olemasolust annab tunnistust valge vaht, mille sees elavad tõugud. Tõugud imevad taimemahlu, selle tagajärjel lehed kägarduvad. Sülglaste vältimiseks tuleb valida maasikapeenrale sobiv asukoht, nii et läheduses ei oleks lopsakaid looduslikke niite.

Haigused

Hahkhallitus on seenhaigus, mille mõju nähtub kõigepealt pruunide laikudena toorestel marjadel. Vähehaaval muutub marja pind hallikaks ja karvaseks ning mari hävib täielikult. Hahkhallituse levikut soodustab 15–20 °C soojus ja rohke niiskus. Hallituse vähendamiseks tuleb väetada taimi õigesti (mitte anda liiga palju lämmastikku), istutada need üksteisest piisavalt kaugele, ja suve lõpu poole taimi õhtuti mitte kasta.

Maasika-jahukaste levikut soodustab kuiv ja soe ilm. Niiskust vajab ta vaid idanemise ajal taimesse tungimiseks. Rohke lämmastikuga väetamine võib jahukaste esinemist suurendada. Jahukastest kahjustatud lehtede servad tõmbuvad krussi ja nende alumine külg muutub punakaks. Kahjustatud toored marjad jäävad väikseks, küpsed marjad muutuvad jahukaste mõjul hallikaks ja halvamaitseliseks. Parim viis jahukastet vältida on kasvatada jahukastekindlaid sorte.

---

Sordid

'Kent' on aretatud Kanadas. Eestis maasika perspektiivsortimendis 2001.a.Viljad punased, keskmised kuni suured , väga hea käsitsemiskindlusega. ‘Kent’ on hea saagikusega, ‘Senga Senganaga’ samal tasemel, suhteliselt talvekindel. Vastupidav hahkhallitusele ja lehti kahjustavatele haigustele, vastuvõtlik lestale.

Keskvalmivatest sortide hulka kuulub 'Induka'. 'Induka' on aretatud Hollandis. Eestis perspektiivsete sortide nimistus 2001.a.Viljad punased, suured, ümarkoonilised, keskmise käitlemiskindlusega. Sobib nii töötlemiseks kui ka lauamarjaks, eriti sobiv keedise- ja mahlamarjana.‘Induka’on hea saagikusega ja võrdlemisi hea talvekindlusega.

‘Redgauntlet’ on aretatud Šotimaal. Eestis kasvatamiseks soovitatavate sortide nimistus 1985.aastast. Põhiliselt keedisemari, külmutamiseks ja kompoti valmistamiseks ei sobi. Puhmas kõrge, veidi laiuva kasvulaadiga, suurte heleroheliste lehtedega. Saagikas ja suhteliselt talvekindel. Üsna vastupidav maasikalestale, närbumistõvele ja risoomimädanikule. Kasvuolude suhtes leplik, kasvab hästi ka kergel mullal.

Tamella on keskmise valmimisajaga sort. Selle marjad on suured, tumepunased, läikivad ja maitsvad. Marjad sobivad hästi külmutamiseks. Sort on vastuvõtlik hahkhallitusele.

Hiku on üsna hiline Soome sort. Selle marjad on üsna suured, magusad ja mahlakad. Sort talub üsna hästi jahukastet, kuid niisketes tingimustes võib nakatuda hahkhallitusse.