Ülevaade

Küüslauk (Allium sativum) on maitse- ja ravimtaimena tuntud juba iidsetest aegadest saati. Küüslaugu väävliühenditel on baktereid tappelev mõju, mistõttu küüslauku on kasutatud mitmesuguste põletike ja seedehaiguste raviks. Tänu suurele kaaliumsisaldusele kasutatakse küüslauku verehõru alandamiseks, rohke rauasisalduse tõttu on ta sobiv lisand ka aneemiahaigete menüüsse.

---

Istutamine

Küüslauku paljundatakse emasibulast võetavate küünte abil. Kuna küüslauk vajab üsna pikka kasvuaega, istutatakse küüned kevadel võimalikult vara huumuserikkasse ja hästi niiskust hoidvasse mulda. Mõnedele küüslaugusortidele tuleb kasuks kuuajaline külmkapikuur enne istutamist. Taimi võib ka siseruumides ette kasvatada. Küüslaugud istutatakse 10 cm vahedega, reavahe olgu 40 cm. Küüned või ette kasvatatud taimed istutakse 5–8 cm sügavusele. Kui kasvatatakse taliküüslauku, istutatakse küüned kasvukohale juba sügisel. Sügisel istutatakse küüned sügavamale kui kevadel, ning istanduse võib katta paari sentimeetri paksuse aiajäätmekomposti- või koorekattekihiga.

Taliküüslauku paljundatakse ka varre otsa kasvavate varresibulate abil. Kui varresibul pannakse kasvama, saadakse järgmisel suvel sibul, millel ei ole veel küüsi moodustunud. Need sibulad istutatakse uuesti hõredamalt ja nad peavad veel ühe suve kasvama.

Küüslaugu kasv sõltub päeva pikkusest. Kui päevad on lühikesed, st kevadel ja sügisel, kasvavad pealsed kiiresti. Sibula moodustumist kiirendab aga pikk päev ja kõrge temperatuur.

---

Hooldus kasvuperioodil

Kasvuperioodil tuleb hoolt kanda umbrohtude hävitamise eest. Kuna küüslaugu kasvuaeg on pikk, tuleb seda suve jooksul mitu korda rohida. Rehitsedes tuleb olla ettevaatlik, et mitte küüslaugu juurestikku kahjustada.

Küüslauk vajab rohkesti toitaineid. Kevadel antakse põhiväetiseks Biolani Loodusväetist 2–2,5 l/10 m². Kasvuperioodil võib küüslaugutaimed ümbritseda rohukattega, millest taimed saavad lisalämmastikku. Lisaks toitainete sisaldusele on rohukatte eeliseks ka see, et umbrohutõrje vajadus väheneb.

Saagikoristamine

Saaki koristatakse, kui pealsed tõmbuvad kollakaks. See leiab aset tavaliselt augusti teisel poolel. Kuiva ilmaga võib jätta küüslaugud paariks päevaks välja kuivama, seejärel kuivatatakse neid õhurikkas kuuris või kuivatis temperatuuril 20—30 °C. Kui küüslaugule jäetakse pealsed külge, võib neid säilitada kimpudes.

Temperatuuriskaala küüslaukude säilitamiseks on üsna lai. Sobivaim temperatuur toiduks kasutatavate küüslaukude säilitamiseks on 1—2 °C. Seemneküüslauku säilitatakse veidi kõrgemal temperatuuril, alla 5 °C juures võivad nad kergesti õitsema hakata.