Modernne ning hästitoimiv kuivkäimla on kasutamisel lõhnatu ja meeldiv ning mugav kasutada. Selleks et kuivkäimla toimiks nõuetekohaselt, tuleb selle ehitamisel, paigaldamisel ja seadmete valikul siiski arvestada mõningate aluspõhimõtetega.

Vali õige Biolani kuivkäimla Käimla ventilatsioonivajadus Käimlavedelike eemaldamine ja kogumine Tooted

Käimla hooldus ja tühjendamine Käimlajäätmete kompostimine Sidusaine kasutamine käimlas Käimlaruumi mugavus

 

Kuivkäimlates eraldatud uriin või filtreeritud vedelik sisaldavad ohtralt toitaineid ja varieeruvas koguses väljaheidetest imendunud aineid. Seepärast ei tohi vedelikke juhtida käimlast otse maha, kus need koormavad pinnast ja võivad sattuda lähedalasuvatesse veekogudesse, põhjavette või kaevudesse.

Käimlates tekkivaid vedelikke tasub võimalust mööda ära kasutada ja suunata neis leiduvad väärtuslikud toitained tagasi looduse ringkäiku.

Eraldatud uriin

Terve inimese uriin on suhteliselt puhas ega sisalda olulisel määral haigusttekitavaid mikroobe. Kogutud uriini saab sageli ära kasutada oma aias.

Koduaias võib uriini väetiseks piserdada kastekannuga kas lahjendamata või lahjendatult. Lahjendamine vähendab üleväetamise ohtu, kuid tekitab lisatööd ja suurendab lämmastiku aurustumist ja väetamisvajadust. Tavaliselt lahjendatakse vahekorras 3:1 või 10:1. Kui uriini satub palju taimede lehtedele, tuleks see puhta veega maha loputada. Soovitatav piserdamiskaugus taime juurekaelast on umbes 10 cm.

Uriin elumajade käimlatest kogutakse enamasti mitmekuupmeetristesse kinnistesse mahutitesse. Piisav mahuti suurus oleneb elanike arvust. Suvilates võib kasutada ka väiksemaid kogumismahuteid.

Inimene toodab ööpäevas umbes 1–1,5 liitrit uriini. Uriin on äärmiselt toitaineterikas ja tavaliste vesiklosettide reovee suur toitainetesisaldus tulebki just uriinist. Uriin on peamiselt lämmastikväetis. Taimi tuleb väetada sügisel piisavalt vara ja enne maa külmumist, et mitte häirida mitmeaastaste taimede talveks valmistumist.

Arvutused uriiniga väetamiseks

Alljärgnevad arvutused on pärit Soome Tööviljakuse Ühingu käsilehelt 1/2000 „Inimese väljaheited väetisena” (Työtehoseuran moniste 1/2000, „Ihmisen ulosteet lannoitteena”, Anja Weckman):

Rootsis tehtud uuringu järgi on keskmine kogutud uriini-vee lahuse hulk 1,3 liitrit inimese kohta ööpäevas ehk umbes 480 liitrit aastas. Kogus sisaldab umbes 1,6 kg lämmastikku. Viieliikmelisel perekonnal on see näitaja niisiis umbes 2400 liitrit ja see sisaldab lämmastikku u 8 kg.

Uriin sobib hästi muru väetamiseks. Kui jätta niidetud muruhake riisumata, ei vaja muru palju väetamist, piisab umbes 1 kg 100 m² kohta. Kui muruhake kokku riisutakse, on vajalik lämmastikväetise kogus maksimaalselt 2 kg 100 m ² kohta. Aiamaale võib uriini laotada pisut rohkem kui murule.

Uriinis leiduvast lämmastikust kaob levitamisel tõenäoliselt vähemalt 10%, seega vajab viieliikmeline pere levitusalaks umbes 720 m² muru.

Kompostkäimla filtreeritud vedelik

Kompostkäimla mahuti põhjast eraldatavat filtreeritud vedelikku soovitatakse koguda vedelikukanistrisse spetsiaalse kasutamise tarbeks või hävitamiseks. Filtreeritud vedelik sisaldab ohtrasti väljaheites sisalduvaid toitaineid.

Filtreeritud vedeliku kasutamisel tuleb järgida hügieeninõudeid. Filtreeritud vedeliku käsitsemisel tuleb kanda kaitsekindaid ja pärast töö lõpetamist tuleb käsi pesta. Pooleaastane hoidmine vastavas kanistris parandab filtreeritud vedeliku hügieenilisi omadusi.

Kasutamine väetisena

Toitaineterikas filtreeritud vedelik sobib selles sisalduvate toitainete vahekorra poolest suurepäraselt taimede väetamiseks. Seda võib kasutada ilutaimede, lillede, puude, põõsaste ja muru väetamiseks. Peenramaa töötlemata söödavaid taimi filtreeritud vedelikuga kasta ei soovitata.

Väetamisel on filtreeritud vedeliku veega lahjendamise soovitatav suhe umbes 1/3—1/5. Regulaarse väetisega kastmise puhul tasub rohkem lahjendada.

Kasutamine kompostiäratajana

Toitaineterikast filtreeritud vedelikku võib kasutada kompostiäratuslahusena. Filtreeritud vedelikus leiduv lämmastik tõhustab eelkõige toitainetevaese ja süsinikku sisaldava aiakomposti kõdunemist. Filtreeritud vedelikku on otstarbekas kasutada värske, äsjakogutud komposti puhul. Juba suhteliselt küpsele kompostile ei ole filtreeritud vedelikku mõtet lisada.

Filtreeritud vedelikku võib vähehaaval ka uuesti käimla kompostile lisada.