Kompostimine vähendab segajäätmete hulka

Köögis tekkivate biojäätmete kompostimisel peab kompostril olema tihe kaas ja põhi, et vältida näriliste tungimist kompostrisse. Toidujääkide kompostimisel on mugav kasutada aastaringselt toimivat komposterit, mille on kaas, mis võimaldab lihtsalt komposterisse lisada kompostimiseks uusi jäätmeid, ning komposteri põhjaosas asuv tühjendusluuk. Komposteris on erineva vanusega kihid ja kunagi ei pea ootama kogu komposti  valmimist, vaid vanima, komposteri alaosas asvuva kompostmassi saab eemaldada komposteri alaosas asuva tühjendusluugi kaudu. Kui koguneb palju biojäätmeid, on kompostimistsükkel  kiirem kui siis, kui kompostitavat materjali on vähe. Biolani Kiirkompostrid 220 eco ning 500 ning Biolani Biojäätmete komposter on aastaringselt toimivad komposterid. Biolani Suvilakomposter  on aga mõeldud käimla- ja köögijäätmete kompostimiseks ainult suvel.

Komposteri hooldus on lihtne, kui komposteri sees on õhujaotuskanal, nagu näiteks Biolani Suvilakomposteris ja Biolani Kiirkomposterites 220 eco ja 500. Nii lisatakse kompostmassile hapnikku ka siis, kui kompostmassi regulaarselt ei segata.

Suvilas, kus talvel ei viibita, ei ole vaja ilmtingimata soojusisolatsiooniga komposterit. Näiteks Biolani Suvilakomposteri korpus on soojustatud, kuid kaas mitte.

Biojäätmeid saab suvilas töödelda ka väikesemõõdulise Biolani Bokashiga. Bokashit kasutades saab köögi biojäätmeid lihtsalt ja ökoloogiliselt töödelda. Bokashi konteinerisse lisatakse vastavalt juhendile biojäätmed ja Bokashi EM-Kliid. Kui anum on täis, töödeldakse saadud biomassi kompostris ning lõpptulemuseks on toitaineterikas muld.

 

Komposti kuivkäimla jäätmed

Paljudes suvilates on kuivkäimla. Kuivkäimla jäätmed saab samuti kompostida. Kuivkäimlajäätmete kompostimisel tuleb jälgida, et kompostist ei valguks toitaineterikkad vedelikud välja. Seetõttu peab komposteril olema kaas, alus ja soovitavalt võimalus koguda üleliigsed vedelikud vooliku abil kanistrisse nagu näiteks on võimalik seda teha Biolani Suvilakomposteriga. Eriti külmas ruumis või välialal asuvas käimlas jäätmeid kompostides võib nõrgvesi kompostmassist välja voolata.

Soojusisolatsiooniga konteineriga kompostkäimlas kompostitakse jäätmed juba käimlaseadmes ja eraldi järelkompostimine pole tingimata vajalik. Kui söödavate taimede jaoks kasutatakse käimlast saadavat komposti, on soovitatav kompostmassi järelkompostida vähemalt üks aasta.

Suvila köögis tekkivaid biojäätmeid saab kompostida ka soojusisolatsiooniga Biolani Kompostkäimlas ning eraldi aastaringseks kasutamiseks mõeldud komposterit pole vaja.

 

Aiajäätmed nõuavad suurt komposterit

Suve jooksul tekib rohkelt aias erinevat kompostitavat materjali, näiteks niidetud muru, umbrohi, ära õitsenud lilled ja köögiviljaaia kasutuskõlbmatud saadused ning sügisesel langenud puulehed. Seetõttu peab aiakomposter olema piisavalt suur. 900 liitrise mahuga ja hästi ilmastikumuutusi taluvas Biolani Aiakomposteris saab suurt hulka aiajäätmeid kompostida.

Aiajäätmeid saab kompostida soojustamata kompostris, laudadest ehitatud kastis või lihtsalt hunnikus. Laudkomposteri ja kuhja miinuseks on see, et tugevad vihmad võivad toitained minema uhtuda, umbrohuseemned võivad tuulega lenduda tekkinud kompostmulda ning tuul kuivatab kompostmassi. Plastikust aiakompostris kompostides on ka kompostimine kiirem kui ainult puitsõrestikust koosnevas kompostris. Aiajäätmeid on kõige lihtsam kompostida, kui kompostreid on kaks. Üks täidetakse ja teises lastakse kompostmassil valmida. Aiajäätmete mullaks kompostimine võtab aega umbes 2‒3 aastat.