Kompostimine mitmes eramajapidamises ja korteriühistutes

Kompostimine mitmes eramajapidamises ja korteriühistutes

Sorteeritud biojäätmed saab taaskasutada suunates neid tsentraalsesse liigiti kogumisse või neid ise kompostides.

Kompostimine mitmes eramajapidamises ja korteriühistutes

Sorteeritud biojäätmed saab taaskasutada suunates neid tsentraalsesse liigiti kogumisse või neid ise kompostides.

Väikestes ermajadega majapidamistes või korteriühistutes on kompostimine koos naabritega kulutõhus ja keskkonnasõbralik viis biojäätmete käitlemiseks.

Biojäätmete kompostimine omal kinnistul nõuab veidi rohkem aega ja vaeva kui biojäätmete liigiti kogumine, kuid premeerib elanikke kulude kokkuhoiuga ning naturaalse kompostmullaga. Kompostimisega saavad liituda mitmed naabrid ning saadavat kompostmulda on võimalik jagada ühiskompostimisega liitunud naabrite vahel.

Milline komposter valitakse ühiskompostimiseks?

Köögijäätmete aastaringseks kompostimiseks on vaja kompostrit, mis on kahjurikindel ja soojusisoleeritud. Komposter olema ka piisavalt ruumikas, et kompostida mitme majapidamise biojäätmeid. Ühiskompostriks sobib suurepäraselt Biolani Kiirkomposter 500, millest piisab 2-5 majapidamise või ca 20 elaniku biojäätmete kompostimiseks.

Lisaks kompostrile on vaja paari lisavarustust, mis on mõistlik kohe hankida. Nii on ühiskompostimine kohe algusest lihtne.

Ühise kompostimise alguses hankige järgmised tarvikud:

  • Kahjurikaitsega soojustatud komposter, Biolani Kiirkomposter 500
  • Konteiner kompostimisturba jaoks, nt kaanega ämber
  • Paar kotti Biolani Komposti- ja käimlaturvast
  • Ämber, nt keskmise suurusega plastikust veeämber
  • Kompostikobesti komposti segamiseks
  • Lamedaotsaline labidas ja käru kompostri tühjendamiseks
  • Biojäätmete kogumiskonteinerid kõikidele ühikompostimisega liitunud majapidamistele. Sobiv konteineri maht lastega perele on 5-10 liitrit.

Kuhu komposter paigutatakse?

Komposter paigutatakse kohta, kuhu on lihtne aastaringselt biojäätmeid viia. Tavaliselt leiab hea koha teiste jäätmekonteinerite läheduses. Samuti peab olema ruumi kompostri tühjendamiseks. Komposter asetatakse kindlale alusele kohta, kuhu vesi ei kogune.

Asukohale mõeldes tasub arvestada, et kompostimisel eraldub vett ning liigne vedelik peab kompostist välja pääsema, et vältida komposti vettimist. See nn nõrgvesi ei ole ohtlik, kuid võib rikkuda näiteks jäätmekonteineri aluse põranda.

Biolani Kiirkomposter 500-s on filtri auk seadme tagakülje allservas. Kui komposter asetatakse põrandale, juhitakse nõrgvesi mööda voolikut kompostrist eemale. Sellisel juhul on kaasas olev vooliku nippel ühendatud filtriavaga, kuhu saab paigaldada 19 mm siseläbimõõduga vooliku ja juhtida vedelikud näiteks põrandas olevasse äravoolu või kanistrisse.

Hästi toimiva kompostimisprotsessi ajal kompost "hingab" pidevalt. Sellepärast vajab see korralikku ventilatsiooni. Biolani Kiirkomposter 500 kaane väljatõmbeõhu ventiiliga on võimalik ühendada 75 mm või 50 mm plasttoru, kui komposter on varikatuse alla paigaldatud.

Biolan Pikakompostori 500, sekoitus

Nii alustate kompostimist

Kompostimine võtab väga vähe aega, tavaliselt piisab sellega tegelemiseks umbes 20 minutist nädalas. Hea on jagada nö kompostimisvalved näiteks kuu pikkusteks perioodideks.

Kompostimine on lihtne ja ladus, kui ühiskompostimisega liitunud elanikele selgitatakse jäätmete sorteerimise ja komposti käitlemise põhimõtteid. Kirjalikud juhised biojäätmete sorteerimiseks tuleks jagada igasse majapidamisse, juhiseid saab hankida kohalike omavalituste või jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete kodulehtedelt.

Kuidas kompostri eest hoolitseda?

Iga majapidamine viib oma biojäätmed kompostrisse ja lisab kompostile õhukese kihi Komposti- ja käimlaturvast. Turvast lisatakse umbes pool või vähemalt kolmandik lisatud biojäätmete kogusest.

Kompostimise eest vastutav isik jälgib, et saadaval oleks piisav kogus turvast. Tema tööülesannete hulka kuulub umbes kord nädalas komposti segamine Kompostikobestiga. Segamine hoiab ära komposti liigse tihenemise ja tagab ühtlase kompostimise.

Kompostrisse EI TOHI viia biolagunevaid prügikotte. Need settivad nii aeglaselt, et suletud kotis hakkavad biojäätmed hapnikuvaestes tingimustes mädanema. Biolagunevate kilekottide tükke on kompostmullas võimalik näha isegi kompostri tühjendamise ajal. Kui sinna on kogemata pandud midagi, mis kompostrisse ei kuulu, tuleks see eemaldada juba segamise faasis.

Kompostimassi niiskusesisalduse jälgimine on kompostimise eest vastutava isiku üks olulisemaid ülesandeid. Soojustatud kompostris olev kompostmass olgu parem pisut niiskem kui liiga kuiv. Komposti segades on niiskust hästi näha. Niiskust saad kontrollida ka nii, et võtate komposti pihku ja pigistate seda kinda sees. Kui kinnas saab märjaks või saate kompostist paar tilka vett välja pigistada, on see piisavalt niiske. Kui vesi niriseb välja, on kompost liiga märg ja segamise ajal lisatakse turvast kompostmassi kuivendamiseks.

Kui komposter hakkab täituma, on aeg eemaldada kompostri all oleva luugi kaudu juba kompostitud kompostimass. Tühjendamine kuulub kompostimise eest vastutava isiku  tööülesannete hulka.