Kompostimine majaühistus
Kompostimine majaühistus
Sorteeritud jäätmed kompostitakse kas oma õuel (nn väikekompostimine) või viiakse töötlemiseks suurtesse ettevõtetesse või prügimägede kompostiaunadesse (eraldi kogumine). Väikekompostimine nõuab elanikelt loomulikult rohkem aega ja vaeva, kuid premeerib vaevanägijaid kulude kokkuhoiu läbi. Keskkonna seisukohalt on parem, kui jäätmeid ei oleks vaja vedada.
Kui ühistus kavandatakse kompostimise alustamist, tuleks elanikelt küsida osalemissoovi nt vastavate küsitlusblankettide abil. Kõik ei pea alguses kompostimises osalema, kuid mida rohkem inimesi osaleb, seda suurem on kokkuhoid, mis saavutatakse tänu vähenenud jäätmehulkadele.
Kompostivale ühistule ei piisa pelgalt kompostrist. Pärast kompostimisotsuse vastuvõtmist tuleks hankida korraga kõik kompostimistarvikud. Nii on kompostimine edaspidi lihtsam ega tekita ootamatuid probleeme.
Kompostimise alustuspakett sisaldab järgmisi tarvikuid:
- komposter korralikult soojustatud ja näriliste eest kaitstud, maht vähemalt 500 l.
- sidusainenõu nt 240-liitrine plastist prügikast
- paar kotti sidusainet vt eespool punkti - "Sidusained ja lisatoitained"
- sidusaineküvel keskmise suurusega plastkühvel
- kompostitermomeeter ärge kasutage klaasist elavhõbetermomeetrit, sest see võib kergesti katki minna.
- kobesti komposti segamine on hõlbus spetsiaalse kompostikobestiga. Võite kasutada ka hangu.
- hang laiade piikidega aiahang on sobiv vahend komposti tühjendamiseks.
- jäätmeämbrid köökidesse sobiv maht lastega peredes on 5-10 liitrit.
Näiteks ühest 600-liitrisest kompostrist piisab 10-15 majapidamisele, kui komposter jagatakse vaheseinaga kahte ossa. Suuremates ühistutes on vaja kaks või rohkem kompostrit.
Komposter on kõige parem panna kruusapinnasele, sest vettimise vältimiseks peab liigne vesi kompostist välja pääsema. See nn imbvesi ei ole ohtlik, kuid võib määrida ära nt prügimaja põranda. Kui ühistus kasutatav komposter paigutatakse tihedale pinnale, on selle jaoks saadaval eraldi nn imbveenõu.
Ühistutes paigutatakse komposter tavaliselt prügiaedikusse. Nii saab kõik jäätmed viia samasse sorteerimiskohta. Toimiv kompost "hingab" tugevalt. Seetõttu peab komposti asukoht olema hästi õhutatud.
Kogemus on näidanud, et kompostimine läheb kõige paremini käima, kui elanikele korraldatakse ühine jäätmete sorteerimise ja komposti kasutamise teemaline nõustamiskoosolek. Igasse majapidamisse tasub anda kirjalik sorteerimisjuhend.
Komposti eest vastutavad isikud oleks hea välja valida juba enne kompostimise alustamist. Vastutav isik võib olla nt majahoidja või hooldusfirma. Tavaliselt tegeleb kompostiga rühm vabatahtlikke majaelanikke. Nt 4-5 inimese "kompostiklubi" on juba piisav, sest kompost vajab vaid vähe aega, tavaliselt on umbes 10 minutit nädalas piisav. Hooldamise võib jagada näiteks ühe või kahe kuu pikkusteks vahetusteks.
Komposti jäätmeid tuues laotab iga elanik nende peale õhukese kihi sidusainet. Sidusainet pannakse umbes pool toodud jäätmete kogusest. Kompostihooldaja hoolitseb selle eest, et sidusainenõus jätkuks sidusainet. Samuti on hooldaja ülesandeks segada komposti umbes kord nädalas. Segamine ei lase kompostil liiga tihedaks muutuda ja tagab ühtlase lagunemise. Liiga tihti ei maksa komposti segada, muidu muutub see liiga kuivaks.
Komposti niiskuse jälgimine on kompostihooldaja tähtsamaid ülesandeid. Komposti segades võib hõlpsasti märgata, kuidas komposti mõni osa, tavaliselt keskkoht, on liiga kuivanud. Kuiva komposti tuleb tugevasti kasta, nt 600-liitrine komposter võib vajada korraga kuni 60 liitrit vett.
Kui kasutusel on kaks kompostrit, on tähtis hooldada ka "hauduvat" kompostrit. Ilma hooldamiseta hauduv kompost tiheneb ja kuivab ning komposteerumine lakkab.
Hästi toimiva kuumkompostri võib tühjendada umbes kuue nädala pärast selle täitmise lõpetamisest. Ka komposti tühjendamine on kompostihooldajate ülesanne. Tihti tühjendavad hooldajad kompostri üheskoos.