Suvel veedetakse palju aega suvilas või maakodus. Köögi, aia või kuivkäimla jäätmed, on kerge komposteerida mullaks, mida saab kasutada aiamaal. Kui kompostrisse pannakse toidujäätmeid, tuleb kindlustada, et hiired ja rotid ei pääseks kompostrisse. Ka käimla jäägid komposteeritakse kindlalt suletavas kompostris. Vaid aiasaaduste jäätmete komposteerimine on lubatud avatud kompostris või hunnikus.

Köögijäätmete kompostimisel peab komposter olema tihedalt suletava kaane ja põhjaga, et närilised ei pääseks kompostrisse.  Suvilates ja maamajades, kus talvel alaliselt ei elata, ei ole vaja ilmtingimata kasutada soojusisolatsiooniga kompostrit.

Toidujäätmete kompostimisel on praktiline pidevalt kasutusees olev komposter: Kompostri peal on kaas, mille kaudu lisatakse kompostrisse uusi jäätmeid ja vanemad, komposteeruvad jäätmed, on kompostri põhjas. Kompostris on erivanuselist komposti ja kunagi ei pea ootama, et kogu kompostri sisu jõuaks valmida. Pidevas kasutuses olevat kompostrit saab alati tühjendada, kui selleks tekib vajadus ja kompostrisse on vaja ruumi värskete jäätmete jaoks. Kui biojäätmeid on palju, on kompostimine kiirem, võrreldes vähese jäätmete kogusega.

—  Suvilakompostri hooldamine on kerge, kui kompostri sees on õhujägamiskanal. Nii saab kompostimass hapnikku, isegi siis, kui kompostimassi regulaarselt ei segataks, juhendab Biolani aiandusnõunik Riikka Kerttula.

Kompostkäimla muudab suvekoka biojäätmed mullaks.

Paljudel maamajadel ja suvilatel on välikäimlad, sinna paigaldatud komposteeriv välikäimla annab võimaluse biojäätmeid komposteerida.

— Kuivkäimla jäätmeid komposteerides, tuleb tagada, et kompostrist ei voolaks välja toitaineid sisaldavat vedelikku. Seetõttu peab kompostris olema kaas, põhi ja soovitavalt ka võimalus vooliku abil liigne vedelik kanistrisse koguda. Eriti Biolani külmutava käimla jäätmete kompostimisel võib vedelikku kompostrist välja voolata, ütleb Riikka Kerttula.

Kompostkäimlas, kus on soojusisolatsioon, komposteeruvad jäätmed juba käimlas endas ning lisakompostimist ei ole vaja. Kui aga komposti planeeritakse kasutada toiduks kasvatatavate taimede väetamisel, on soovitatav vähemalt üheaastane lisakomposteerimine.

— Soojusisolatsiooniga komposter on mugav, sest seal võib kompostida ka suvila köögis tekkivad biojäätmed ja seetõttu pole vaja eraldi kompostrit, annab Rikka Kerttula vihje.

Aiajäätmetele on vaja suurt kompostrit.

Suve jooksul koguneb aias palju erinevat kompostimiseks sobilikku materjali — muruhaket, umbrohtu, ära õitsenud lilli jne. Sügisel taas rehitsetud lehed, oksad. Materjali koguneb palju, seetõttu on optimaalne aiakompostri suurus isegi kuni 1000 liitrit.

— Aiajäätmeid võib kompostida soojusisolatsioonita kompostris, laudisest tarandis või lihtsalt hunnikus. Viimase kahe puuduseks on paduvihmade põhjustatud toitainete minema uhtumine, tuulega umbrohuseemnete komposti sekka kandumine ning tuule põhjustatud kompostimassi kuivamine. Kui komposteeritakse plastikust kompostris, on komposteerimisprotsess palju kiirem võrreldes näteks puidust tarandis komposteerimisega, ütleb Riikka Kerttula.

Aiajäätmete komposteerimine on palju kergem, kui kompostreid on kaks. Ühte täidetakse ja teine saab rahulikult kompostimassi küpsetada. Aiajäätmete komposteerimine võtab aega 2-3 aastat.

Lisateave:

Erkki Altrov
Erkki.Altrov@biolan.com
+ 372 502 6215