Veebruaris-märtsis on aeg külvata ettekasvatamiseks taimed, mis vajavad pikka kasvuperioodi, näiteks tomatid. Kiirekasvuliste juurviljade külv jäetakse mai algusesse, et istikud ei kasvaks siseruumides liiga pikaks. Seemikute ettekasvatamine on viis kasvuperioodi pikendamiseks. Baltimaade suvi on nii lühike, et kõik meil siin kasvatatavad köögiviljad ei jõuaks enne külmade tulekut saaki anda ega lilled õitseda, kui just seemikud toas ette ei kasvatata. Ettekasvatamiseks sobib imehästi valgusküllane aknalaud.

Seemnete külvamine

Parim külvimuld on peeneteraline Biolani Külvi- ja pikeerimismuld, kuhu on lisatud istikutele väärtuslikke kasulikke mikroobe. Mikroobid kaitsevad seemikute juuri ja parandavad taimede kasvu.

Muld tuleks enne külvi niisutada, sobiv veekogus on umbes 1 dl vett/1 mulla liitri kohta. Enne külvi pinnase pind tasandatakse. Eelniisutatud mulla puhul piisab vaid külvijärgsest pritsimisest, sest see garanteerib, et seemned ei liigu koos kastmisveega. Seeme kaetakse seemne paksuse mulla- või liivakihiga ning seemne peale asetatakse niiskuse ühtlustamiseks klaasleht või läbipaistev kile. Väga väikeseid seemneid ei kaeta. Mulla pinnale võib jätta nt. sellised taimed:

ahvilill	lobeelia	begoonia	petuunia	karikakar
sõrmkübaralill	heliotroop	salvei	kella viinapuu	tubakas

 

• Tasandage mulla pind.
• Enne külvamist niisutage mulda.
• Asetage seemned mullale ja suruge need kergelt pinnasesse. 
• Kasutage puhtaid külvianumaid ning Biolani Külvi- ja pikeerimismulda.

Kastmist hõlbustavad Biolani Turbasambla tabletid

Kui tead, et oled heldekäeline kastja, siis vali külvamiseks lihtsalt kasutatavad Biolani Turbasambla tabletid. Kõige levinum viga istikute kasvufaasis on seemikute juurte lämbumine ülekastmise tagajärjel. Kui vesi ei jää seisma alustassile, säilitavad Turbasamble tabletid piisava õhulisuse ka märjana. Ka samblapõhine kasvusubstraat ei moodusta hallitust samamoodi nagu multš, mis on istikute kasvatamisel eeliseks.

Pärast idanemist kontrollitakse, et temperatuur ei tõuseks liiga palju klaasi või kile all. Kate eemaldatakse päikesepaistelistel päevadel või tagatakse vähemalt ventilatsioon. Biolani Minikasvuhoone kaane saab keerata tuulutusasendisse, kui seemned on idanenud.

Seemikute ümberistutamine

Hajakülvina külvatud istikud potistatakse, s.t istutatakse oma potti, kui neil on esimesed kasvulehed ja hajakülvina külvatud taimede lehed hakkavad omavahel kokku puutuma. Potistamisel kasutatakse kasvusubstraadina Biolani Külvi- ja pikeerimismulda. Turbasambla tablettidesse või väikestesse pottidesse külvatud istikud istutatakse istiku kasvu edenedes suurematesse pottidesse.

Kurgi, kõrvitsa ja maisi külvamine

Kurgi, kõrvitsa ja suhkrumaisi seemikute kasvuperiood on vaid 3–4 nädalat, seega tuleks avamaale istutatavate istikute ettekasvatamist alustada alles mai alguses. Kõigi nende köögiviljade seemned on piisavalt suured, et neid eraldi pottidesse külvata. Külve käsitletakse samamoodi nagu hajuskülvilgi, kuid enamasti saavad istikud kasvada samas külvipotis kogu seemikute kasvuperioodi.

Väetamine seemikute kasvu ajal

Paar nädalat pärast istutamist, kui istikud on juurdunud, on aeg hakata väetama. Seemikute alumiste lehtede kollasus on selge märk täiendava väetamise vajadusest. Väetada võib kas kastmisveega segatud toitainetega või poti mulda lisatud varuväetisega.

Biolani Looduslikku toitevedelikku lisatakse kastmisvette igal kastmiskorral.

Säilitamiseks sobivad vaid aeglaselt lahustuvad maheviljelusse sobivad orgaanilised väetised, nagu näiteks Biolani Granuleeritud Kanakaka. Seda varuväetist võib potti panna juba istutamise ajal.

Istikupoti põhja ulatuvasse serva tehakse auk, kuhu doseeritakse kuivväetis. Oluline on, et väetis ei seguneks mullaga, vaid jääks ühtlase väetiseosana. Täpset väetamisjuhist vaata pakendilt.

Väetise peale asetatakse mullakiht, et see putukaid ligi ei tõmbaks. Säilitatud väetisest eraldub toitaineid kogu istiku kasvu vältel ja istiku kastmiseks piisab vaid veest.