Veebruaris-märtsis on aeg külvata ettekasvatamiseks taimed, mis vajavad pikka kasvuperioodi, näiteks tomatid ja paprikad. Kiirekasvuliste taimede külv jäetakse mai algusesse, et istikutel ei oleks aega liigpikaks kasvada.
Veebruaris-märtsis on aeg külvata ettekasvatamiseks taimed, mis vajavad pikka kasvuperioodi, näiteks tomatid ja paprikad. Kiirekasvuliste taimede külv jäetakse mai algusesse, et istikutel ei oleks aega liigpikaks kasvada.
Seemikute ettekasvatamine on hea viis kasvuperioodi pikendamiseks. Meie suvi on liiga lühike, ja kõik meil siin kasvatatavad köögiviljad ei jõua enne külmade saabumist saaki anda ega lilled õitseda, kui just seemikud toas ette ei kasvatata. Ettekasvatuseks sobib hästi valgusküllane aknalaud.
Seemikute ettekasvatamiseks sobib suurepäraselt Biolani Külvi- ja pikeerimismuld. Sellele mullale on lisatud kasulikke mikroobe, mis kaitsevad istikute juuri ja parandavad nende kasvu.
Istikute kasvatamiseks kasutatav muld tuleks enne külvi niisutada; sobiv veekogus on umbes 1 dl vett/1l mulda. Enne külvi pinnase pind tasandatakse. Eelniisutatud mulla puhul piisab vaid külvijärgsest pritsimisest, see garanteerib, et seemned ei liigu koos kastmisveega. Seemned kaetakse seemnepaksuse mulla- või liivakihiga ning seemnete või kasvatusnõu peale asetatakse niiskuse ühtlustamiseks klaasplaat või läbipaistev plastkile. Väga väikesed seemned pole üldse kaetud. Mulla pinnale võib jätta näitekst:
|
|
Kui arvad, et oled rohke kastja, vali külvamiseks lihtsalt kasutatavad Biolani Turbasambla tabletid. Turbasambla tablett on võimeline säilitama vett, kuid samas säilitab ka juurtele vajaliku õhuruumi.
Kõige levinuim probleem istikute kasvufaasis on seemikute juurte lämbumine ülekastmise tagajärjel. Turbasambla tabletid säilitavad piisava õhulisuse ka märjana. Samblapõhine kasvusubstraat ei moodusta hallitust samamoodi nagu multš, mis on istikute kasvatamisel eeliseks.
Pärast idanemist kontrollitakse, et temperatuur ei tõuseks liiga kõrgele istutusanumale asetatud klaasi või plasti all. Kate eemaldatakse päikesepaistelistel päevadel või tagatakse vähemalt ventilatsioon. Biolani Minikasvuhoone kaane saab keerata tuulutusasendisse, kui seemned on idanenud.
Igasse samblanuppu istutatakse üks seeme ja seejärel kastetakse.
Hajakülvina tasapinnalisse anumasse külvatud istikud potitatakse, s.t istutatakse oma potti, kui neil on arenenud esimesed kasvulehed. Potitamisfaasis kasutatakse kasvusubstraadina kas Biolani Külvi- ja pikeerimismulda.
Turbasambla tablettidesse või väikestesse pottidesse külvatud istikud istutatakse istiku kasvu jätkudessuurematesse pottidesse.
Kurgi, kõrvitsa ja suhkrumaisi seemikute kasvuperiood on vaid 3–4 nädalat, seega on kõige parem alustada avamaale istutatavate istikute ettekasvatusega alles mai alguses. Kõigi nende köögiviljade seemned on piisavalt suured, et neid eraldi pottidesse külvata. Külve käsitletakse samamoodi nagu hajuskülvi, kuid enamasti võivad istikud kasvada samas külvipotis kogu seemikute kasvuperioodi.
Paar nädalat pärast istutamist, kui istikud on juurdunud, on aeg hakata neid väetama. Seemikute alumiste lehtede kollasus on selge märk täiendava väetamise vajadusest. Väetada võib kas kastmisveega segatud väetistega või poti mulda lisatud varuväetisega.
Biolani Looduslikku Toitevedelikku või Biolani Mereadruekstrakti lisatakse kastmisvette iga kastmisega.
Varuväetamiseks sobivad vaid aeglaselt lahustuvad (orgaanilised) väetised, nagu näiteks Biolani Tavalist Kanakakat või Biolani Loodusväetist. Varuväetist võib potti panna juba istutamise ajal.
Istikupoti põhja ulatuvasse serva tehakse auk, kuhu doseeritakse väetis. Oluline on, et väetis ei seguneks mullaga, vaid jääks ühtlase väetiseosana. Täpset väetamisjuhist vaata pakendilt.
Väetise peale asetatakse mullakiht, et see putukaid ligi ei meelitaks. Varuväetisest eraldub toitaineid kogu istiku kasvu vältel ja istiku kastmiseks piisab vaid veest.