Kevad on õige aeg muru korrastamiseks, et see kasvaks tugevaks ja roheliseks. Lume alt võib paljastuda surnud muru, paljaid kohti ja sammal.
Kevad on õige aeg muru korrastamiseks, et see kasvaks tugevaks ja roheliseks. Lume alt võib paljastuda surnud muru, paljaid kohti ja sammal.
Ära kiirusta märjale murule astumisega!
Pärast lume sulamist lastakse murul kuivada, et see kannatab käimist. Märg, kinni sõtkutud maapinnas ei suuda imada vett, vaid muutub poriseks. Murutaimede juurestik jääb hapnikupuudusesse ja muru muutub kiduraks ning laiguliseks. Maapinnal kasvav sammal vähehaaval vallutab muru. Kuivanud muru tuleks tugevalt rehitseda, see eemaldab surnud taimeosad. Nii saavad muru juured õhku ja valgust ning nad hakkavad paremini kasvama.
”Kui vanas murus on tallutud ja pruunistunud kohti, siis muru õhutatakse. Seejärel muru väetatakse spetsiaalse muruväetisega. Halvemini kasvavates kohtades tuleks väetise peale puistata õhuke kord kompostmulda või musta mulda, näiteks Biolani Murumulda. Seejärel muld rehitsetakse, et see paremini vajuks taime juurtele. Mulla katte all mikroorganismid elavnevad, millest tulenavalt mulla struktuur ja hapniku vahetus paraneb ning juurestik muutub tugevamaks.”
Muru sammaldumisel on ka muid pöhjusi, kui tihenemine. Samblale meeldib happeline keskkond, aga murutaimed tahavad lubjatud kasvupinnast. Seega, muru korrapärane lupjamine on väga oluline!
”Kasutades muruväetisi, mis sisaldavad lupja, eraldi lupjamist ei pea teostama, ”märgib Riikka Kerttula.
Varjulises kohas, suurte puude all ning ehitiste varjus muru sammaldub kiiremini. Kui murus on täielikult paljaid kohti, siis neis kohtades tehakse paranduskülv. Parandatavates kohtades kobestatakse maapind raudrehaga või aiahargiga, laotatakse 2-3 cm kiht uut mulda ja külvatakse seemned mis kergelt rehitsetakse mulda. Muld tihendatakse ning külv kastetatakse kuni seemned on idanenud.