Tee kompostihunnik sinna, kuhu jäätmed tekivad, aiamaa serva või õuenurka. Õige koht komposti jaoks on varjuline, aga mitte pime nurgatagune. Ära tee kompostihunnikut lohku, kuhu võib koguneda vett. Tee kompostihunnik võimaluse korral igal aastal ühte ja samasse kohta, siis on vihmaussid ja teised komposti kõdundavad väikeorganismid pinnases alati tegutsemisvalmis.
Kompostihunniku aluseks pane näiteks puiduhaket, pilliroogu või peenemaid oksi, siis saab kompost piisavalt hapnikku. Pea siiski meeles, et õhulisest aluskihist ei ole kasu, kui kompostihunnik ise liiga tihkeks vajub. Kuhja komposti õhukeste, umbes 5-sentimeetriste kihtidena, järgides seejuures kolme põhireeglit: Kohevus, niiskus ja toitained. Vaheldumisi niiskeid, lämmastikurikkaid ja jämedakoelisi, süsinikku sisaldavaid jäätmeid.
Kihtide vahele raputa paar labidatäit mulda või vana komposti. Need aitavad kompostil niiskust siduda ja toovad kompostihunnikusse hädavajalikke mikroorganisme. Lisa aiakompostile lämmastikku kas kompostiäratajaga või kanasõnnikuga.
Kui jäätmed on kuivad, niisuta neid juba hunnikusse kuhjates. Valmis komposti on raske ühtlaselt niisutada. Tee kompostihunnik piisavalt suur, et see jaksaks kõdunemisprotsessi käimas hoida. Sobiv laius kompostihunnikule on 1,5–2 m ja kõrgus 1–1,5 m. Pikkus vastavalt vajadusele.
Kui kompostihunnik on saavutanud sobiva suuruse, võiks selle katta umbes 10 cm paksuse mulla- või turbakihiga. Turbakiht vähendab niiskuse ja toitainete eraldumist hunnikust. Viimase lihvina võib hunniku katta umbes 10 cm paksuse heina- või õlekihiga, mis hoiab komposti kauem soojana.
Pika varrega kompostitermomeetri abil saab kompostihunniku temperatuuril silma peal hoida. Kui oled kompostihunniku õigesti kokku pannud, peaks temperatuur selle sees tõusma paari päevaga vähemalt 30 kraadini. Kui seda ei juhtu, tuleb hakata vigu otsima.
Umbrohu seemned ja juured kaotavad idanemisvõime siis, kui hoida neid paar päeva vähemalt 55-kraadises kompostis. Soojusisolatsioonita kompostihunnikus on sellist temperatuuri võimalik saavutada ainult hunniku keskel. Seepärast mata umbrohi alati hunniku keskele, kõige kuumemasse kohta. Kindluse mõttes tasub umbrohtu enne kompostihunnikusse viskamist veel kuivatada, näiteks musta kile peal.
Kompostihunniku hooldamine tähendab eelkõige niiskustaseme jälgimist. Suvise põuaga võib kompostihunnik vajada lausa iganädalast kastmist.
Kompostihunniku valmimist kiirendab selle ümberpööramine kord või kaks aastas. Kõige lihtsam on kuhjata uus hunnik vana kõrvale. Ühtlase kõdunemise tagamiseks paiguta kõdunemata servad hunniku keskele. Kui kompost tundub liiga kuiv, kasta seda.
- Hunnikus valmib kompost 1—3 aastaga.
Aiajäätmetest kogutud komposti on kõige mugavam käidelda kahe kompostriga – kasutad üht ning teises lased kompostil rahus valmida. Paiguta aiakomposter varjulisse kohta, kus ei koguneks vett.
Aiakompostrit hooldatakse nagu kompostihunnikutki. Komposti täitmist alustatakse õhulise aluskihiga. Kompostrit täidetakse nii, kuidas jäätmed kogunevad, pidades seejuures jälle meeles kolme reeglit: Kohevus, niiskus ja toitained. Hoolitse eelkõige komposti niiskuse eest. Just komposti servaosad kipuvad kergesti kuivama.
Kompostri sisu oleks hea aastas kord või paar ümber pöörata, et lagunemata servaosad satuksid kompostri keskele kõige kuumemasse kohta.
Talvel aiakompostri sisu tavaliselt külmub. Külmumine ei riku komposti, lagunemine algab kevadel pärast komposti sulamist uuesti. Talveks tasub aiakompostri ümber soojustuseks lund kuhjata. Kevadel, kui päike juba soojendab, ärata kompost paari ämbritäie kuuma veega üles ja sega seda.
-Aiakompostris muutuvad aiajäätmed kompostmullaks 1—2 aastaga.
Kui soovid kompostida majapidamisjäätmeid, hangi korralik soojusisolatsiooniga komposter, mis on mõeldud majapidamisjäätmete aastaringseks kompostimiseks. Majapidamiskomposter peab olema kahjurikindel ja aastaringseks kasutamiseks piisava soojustusega. Selline on näiteks Biolani Kiirkomposter.
Majapidamiskompostrit valides pööra tähelepanu soojusisolatsioonile. Soojustus peaks olema vähemalt 5 sentimeetri paksune, et kõdunemine toimuks ka talvetingimustes. Ka kompostri kaas peab olema korralikult soojustatud, sest suurem osa soojusest eraldub just kaane kaudu.
Peale soojustuse pööra tähelepanu kompostri suurusele – liiga väike komposter ei suuda majapidamises tekkivate jäätmetega toime tulla, liiga suur on vähese jäätmekoguse puhul aga ebatõhus. Ainult majapidamisjäätmete kompostimiseks piisab neljaliikmelisele perele umbes 200-liitrisest kompostrist.
Majapidamiskompostri kasutusjuhendis on kirjas hooldussuunised. Siinkohal mõni üldine näpunäide majapidamiskompostri kasutamiseks:
Kui kompostris on palju soojust, vajub jäätmemass kiiresti kokku. Kui jäätmeid koguneb vähe, siis talvel temperatuur majapidamiskompostris langeb. See ei kahjusta komposti. Komposti saab talvel elustada, kui lisada pealmisele jäätmekihile natuke kuuma veega segatud kompostiäratajat.
Heas majapidamiskompostris kõdunevad jäätmed väga kiiresti. Näiteks Biolani Kiirkompostrist võib komposti välja võtta juba 6–7 nädala möödudes.